| Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bioanalüütika labori kvaliteedikäsiraamat | ||
| Koostas: | Aivar Orav | Kuupäev 06.05.2024 |
| Kinnitas: | Aivar Orav | Kuupäev 06.05.2024 |
5.2.1 MEETODI ULATUS
In Vitro meetod valgu määramiseks seerumist või plasmast või bioloogilise valgu segust analüsaatoril spektrofotomeeter (manuaalne). Bioloogiline materjal võib olla munavalge (hägused materjalid ei sobi).
5.2.2 MEETODI KEHTIVUS
Meetod kehtib kasutamiseks õppetöös: JAH
Meetod kehtib kasutamiseks teadusuuringute teostamisel: JAH
Meetod kehtib kliiniliseks kasutamiseks patsiendi proovide teostamisel: EI
5.2.3 MEETODI KASUTAMINE
Meetod võimaldab määrata valgu sisaldust seerumist, plasmast ja suure kontsentratsiooniga valgu lahusest. Valk on tavaliselt bioloogilise materjali põhiline koostisosa, seerumis/plasmas valgu sisalduse vähenemine põhjustab turseid (neeruhaigused jt), suurenenud valgu sisaldus võib peegeldada monoklonaalse valgu esinemist.
5.2.4 METOODIKA PÕHIMÕTE
Aluselises keskkonnas moodustab valk sinakas-violetse kompleksi Cu(II)-ga. Tekkinud kompleks on proportsionaalse valgu sisaldusega proovis.
REAGENDID (Giesse diagnostics; https://www.giessediagnostics.com/)
Tellimisnumbrid kataloogist:
| 0046/2 | TOTAL PROTEINS SL without standard | BIURET | 2X100ML |
| 0046 | TOTAL PROTEINS SL without standard | BIURET | 4X100ML |
| 0044 | TOTAL PROTEINS SL without standard | BIURET | 2X250ML |
| 0042 | TOTAL PROTEINS SL without standard | BIURET | 4X250ML |
| 8801 | Standard (tuleb eraldi tellida) |
Reagent (A):
- NaOH 200 mmol/L
- Vask(II)sulfaat 8 mmol/L
- KJ 33 mmol/L
- K-NA tatraat 10 mmol/L
Standard
- Standard Valk 60 g/L (võib kasutada ka teisi standardeid, kuid kontsentratsioon peaks jääma ligikaudu 60 g/L juurde).
5.2.5 MATERJALI KOGUMINE JA ETTEVALMISTAMINE
Materjaliks sobib seerum või plasma (hepariniseeritud). Munavalge kasutamisel teha eelnevalt lahjendus 1:1 (maht/mahule) füsioloogilise lahusega, kuna munavalge on väga viskoosne, siis kasutada lahjenduse tegemisel mõõtkolbi (nt 10 mL), mõõtkolbi kanda munavalge Pasteuri pipetiga (mõõtkolvi märgini). Hiljem valada munavalge mõõtkolvist suuremasse kolbi, kuhu loputatakse mõõtkolvi sisu 10 ml veega . Segada hoolega. Valk säilib bioloogilises materjalis 1 nädal toatemperatuuril ja 1 kuu 2-8 ⁰C.
5.2.6 MÄÄRAMISKÄIK
| Lainepikkus | 546nm (530-550) |
| Küveti teepikkus | 1 cm |
| Temperatuur | 37 ⁰C |
| Mõõtmine | Vastu nullproovi |
| Meetodi tüüp | Lõpp-punkti, optilise tiheduse suurenemisega |
| Proovi reagendi suhe | 1/100 |
| Nullproov | Proov | Standard | |
| Reagent A | 1000 µL | 1000 µL | 1000 µL |
| Deioniseeritud vesi | 100 µL | ||
| Proov | 100 µL | ||
| Standard | 100 µL | ||
| Sega proovid korralikult läbi ja inkubeeri 37 ⁰C juures 10 minutit. Mõõda reaktsioonisegude optiline tihedus vastu nullproovi. Märgi saadud andmed protokolli. Reagendi koguseid võib proportsionaalselt muuta, nii et proovi (standard, kontrolli) ja reagendi suhe jääb 1/100. | |||
5.2.7 KALIIBRIMINE
- Kaliibritakse ühepunkti lineaarse kaliibrimise meetodiga, standardlahusena võib kasutada reagendi komplektis olevat kalibraatorit 60 g/L või kasutada alternatiivseid kalibraatoreid, mille kontsentratsioon jääb vahemikku 60…70 g/l.
- Kaliibrimisfaktori arvutamine:
, kus:
F- kaliibrimisfaktor
Ccal- kalibraatori sisaldus g/L
Acal- kalibraatori reaktsioonisegu neeldumine Abs ühikutes
- Kaliibrimise sagedus: iga proovipartiiga
5.2.8 KVALITEEDIKONTROLL
Kvaliteedikontrolliks kasutada vähemalt kahetasemelist kontrollmaterjali. Soovitav on kasutada inimmaatriksil põhinevaid kontrolle.
5.2.9 MÕÕTETULEMUSTE ARVUTAMINE
, kus:
F- kaliibrimisfaktor
Cuuritav- proovi (või kontrolli) sisaldus g/L
Auuritav- uuritava proovi (või kontrolli) reaktsioonisegu neeldumine Abs ühikutes
Kontrollproovide sisalduse arvutamine viiakse läbi täpselt samuti nagu uuritava proovi sisalduse arvutamine.
5.2.10 INTERFERENTS JA MUUD MEETODI PIIRANGUD
Analüüsiks ei sobi hemolüütiline, ikteeriline või lipeemiline proovimaterjal.
5.2.11 MÕÕTMISPIIRKOND
Madalaim avastamispiir on 1 g/L ja meetod on lineaarne kuni 130 g/L/L. Suurema tulemuse saamisel lahjenda proovi füsioloogilise lahusega 1:2 (1 osa + 1 osa!) ja korruta lõpptulemuse saamiseks arvuga 2.
5.2.12 REFERENTSVAHEMIK
66-83 g/L (seerum/plasma)
5.2.13 KVALITEEDI PARAMEETRID
- Kordustäpus
| Korduvus | Tase 1 | Tase 2 | Tase 3 |
| Keskväärtus mmol/L | 25,8 | 50,8 | 97,5 |
| SD mmol/L | 0,43 | 0,44 | 1,10 |
| CV % | 1,65 | 0,87 | 1,13 |
| Korratavus | Tase 1 | Tase 2 | Tase 3 |
| Keskväärtus mmol/L | 26,5 | 53,6 | 101,2 |
| SD mmol/L | 0,28 | 0,52 | 1,56 |
| CV % | 1,04 | 0,97 | 1,54 |
- Meetodite võrdlus võrreldud on teise kommertsiaalse meetodiga, erinevust iseloomustab võrrand Y=1,0068*X-0,67 g/L; r=0,997
- Tõesus (jälgitavus standardini või referentsmeetodini) pole teada
