5.1 GLÜKOOSI MÄÄRAMINE SEERUMIST, PLASMAST, VESILAHUSEST

Tartu Tervishoiu Kõrgkool  Bioanalüütika labori kvaliteedikäsiraamat 
Koostas: Aivar Orav Kuupäev 06.05.2024 
Kinnitas: Aivar Orav Kuupäev 06.05.2024 

5.1.1 MEETODI ULATUS

In Vitro meetod glükoosi määramiseks seerumist või plasmast analüsaatoril spektrofotomeeter (manuaalne). Meetod on modifitseeritud glükoosi määramiseks glükoosi vesilahusest. 

5.1.2 MEETODI KEHTIVUS

Meetod kehtib kasutamiseks õppetöös: JAH 

Meetod kehtib kasutamiseks teadusuuringute teostamisel: JAH 

Meetod kehtib kliiniliseks kasutamiseks patsiendi proovide teostamisel: EI 

5.1.3 KASUTAMINE

Glükoosi määramist kasutatakse diabeedi, hüpo- või hüperglükeemia diagnoosimiseks ja haiguskulu jälgimiseks. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kasutatakse seda meetodit glükoosi määramiseks õpetamise eesmärgil.  

5.1.4 METOODIKA PÕHIMÕTE

Meetodi põhimõtteks on glükoosi oksüdeerimine glükoosi oksüdaasi (GOD) vahendusel glükoonhappeks ja vesinikperoksiidiks. Reaktsiooni teises etapis reageerib vesinikperoksiid peroksüdaasi (POD) juuresolekul 4-AAP ja fenooliga, moodustades värvilise kompleksi (kvinooni), mille intensiivsus on proportsionaalne glükoosi kontsentratsiooniga proovis. 

REAGENDID (Giesse diagnostics; https://www.giessediagnostics.com/) 

Tellimisnumbrid kataloogist: 

4057GLUCOSE SL with standardLIQUID GOD-POD4X100ML
4056GLUCOSE SL with standardLIQUID GOD-POD2X250ML
4058GLUCOSE SL with standardLIQUID GOD-POD4X250ML
4089GLUCOSE SL with standardLIQUID GOD-POD1X1000ML

Reagendid on valmis kasutamiseks. Reagentide koostis on järgmine: 

Reagent (A) GLU: 

  • Puhver 100 mmol/L 
  • Glükoosoksüdaas 10000 U/L  
  • POD 2000 U/L 
  • 4-AAP 1 mmol/L 
  • Fenool 10 mmol/L 
  • Glükoos 

Standard 

  • Standard GLU Glükoos 5,56 mmol/L 

MATERJALI KOGUMINE JA ETTEVALMISTAMINE 

Materjaliks sobib seerum või plasma (hepariniseeritud) või glükoosi vesilahus. Glükoos on seerumis, plasmas stabiilne 2 päeva temperatuuril 2-8 °C ja 8 tundi temperatuuril 15-25 °C. Tähelepanu! Glükoosi sisaldus väheneb täisvere proovis kiiresti, seetõttu tuleb seerum või plasma eraldada kiiresti vererakkudest! Glükoosi inhibeerimiseks on soovitav kasutada vereproovi kogumisel glükolüüsi inhibiitoritega katsuteid (fluoriidi sisaldavad katsutid, hall kork).  

5.1.5 MÄÄRAMISKÄIK

Lainepikkus  510 nm (500-510) 
Küveti teepikkus 1 cm 
Temperatuur 37 ⁰C 
Mõõtmine Vastu nullproovi 
Meetodi tüüp Lõpp-punkt, optilise tiheduse suurenemisega 
Proovi reagendi suhe 1/1000 
 Nullproov Proov Standard 
Reagent A 1000 µL 1000 µL 1000 µL 
Deioniseeritud vesi µL   
Proov  10 µL  
Standard   10 µL 
Sega proovid korralikult läbi ja inkubeeri 37 ⁰C juures 10 minutit. Mõõda reaktsioonisegude optiline tihedus vastu nullproovi. Märgi saadud andmed protokolli. Reagendi koguseid võib proportsionaalselt muuta, nii et proovi (standard, kontrolli) ja reagendi suhe jääb 1/1000. 

5.1.6 KALIIBRIMINE

  1. Kasutatakse lineaarse ühepunkti kaliibrimise meetodit, standardlahusena võib kasutada reagendi komplektis olevat kalibraatorit c=5,56 mmol/L või kasutada alternatiivseid kalibraatoreid, mille kontsentratsioon jääb vahemikku 5…12 mmol/L.  
  2. Kaliibrimisfaktori arvutamine: 
\[ F = \frac{Ccal}{Acal}\]

, kus: 

F- kaliibrimisfaktor 

Ccal- kalibraatori sisaldus mmol/L 

Acal- kalibraatori reaktsioonisegu neeldumine Abs ühikutes 

  1. Kaliibrimise sagedus: iga proovipartiiga 

5.1.7 KVALITEEDIKONTROLL

Kvaliteedikontrolliks kasutada vähemalt kahetasemelist kontrollmaterjali. Soovitav on kasutada inimmaatriksil põhinevaid kontrolle.  

5.1.8 MÕÕTETULEMUSTE ARVUTAMINE

\[ Cuuritav = F \times Auuritav\]

, kus: 

F- kaliibrimisfaktor 

Cuuritav- proovi (või kontrolli) sisaldus mmol/L 

Auuritav- uuritava proovi (või kontrolli) reaktsioonisegu neeldumine Abs ühikutes 

Kontrollproovide sisalduse arvutamine viiakse läbi täpselt samuti nagu uuritava proovi sisalduse arvutamine. 

5.1.9 INTERFERENTS JA MUUD MEETODI PIIRANGUD

Analüüsiks ei sobi hemolüütiline, ikteeriline või lipeemiline proovimaterjal. 

5.1.10 MÕÕTMISPIIRKOND 

Madalaim avastamispiir on 0,2 mmol/L ja meetod on lineaarne kuni 44,4 mmol/L. Kui proov saadakse > 44,4 mmol/L, siis viia uus mõõtmine läbi lahjendusega 1:10 (1 osa proovi ja 9 osa füsioloogilist lahust) ja lõpptulemus korrutada 10-ga.  

5.1.11 REFERENTSVAHEMIK 

3,9…6,1 mmol/L (seerum/plasma)  

5.1.12 KVALITEEDI PARAMEETRID

  1. Kordustäpsus 
Korduvus Tase 1 Tase 2 
Keskväärtus mmol/L 2,44 8,41 
SD mmol/L 0,02 0,06 
CV % 0,83 0,78 
Korratavus Tase 1 Tase 2 
Keskväärtus mmol/L 2,49 8,55 
SD mmol/L 0,01 0,07 
CV % 0,55 0,87 
  1. Meetodite võrdlus: võrreldud on teise kommertsiaalse meetodiga, erinevust iseloomustab võrrand Y=0,9865*X+0,12 mmol/L; r=0,994 
  2. Tõesus (jälgitavus standardini või referentsmeetodini): pole teada.
Sissejuhatus Järgmine peatükk

Sisukord

← Sisukord