| Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bioanalüütika labori kvaliteedikäsiraamat | |||
| Koostas: | Anneli Karus | Kuupäev: | 05.01.2015 |
| Kinnitas: | Anneli Raave-Sepp | Kuupäev: | 05.01.2015 |
1.9.1. MEETODI ULATUS
- Käesolev juhend on mõeldud ABO-veregrupi kuuluvuse esmaseks määramiseks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli hematoloogia õppelaboris.
- Käesoleva juhendi järgi toimub ABO-veregrupi esmane määramine tasapinnal.
- Juhendi koostamisel on lähtutud immuunhematoloogilisi uuringuid reguleerivatest õigusaktidest.
1.9.2. MEETODI KEHTIVUS
- Meetod kehtib kasutamiseks õppetöös: JAH
- Meetod kehtib kasutamiseks teadusuuringute teostamisel: JAH
- Meetod kehtib kliiniliseks kasutamiseks patsiendi proovide teostamisel: EI
1.9.3. MEETODI PÕHIMÕTE
- Inimese ABO-veregrupp on määratletud erütrotsüütide pinnal olevate A, B, H antigeenide ning vereplasmas sisalduvate ”loomulike” antikehade anti-A ja anti-B kaudu.
- Test põhineb antigeen-antikeha reaktsioonil. Kasutades monoklonaalseid anti-A ja anti-B seerumeid ja lisades patsiendi erütrotsüüte, tekib samanimeliste antigeenide ja antikehade vahel rektsioon, mille tulemusena erütrotsüüdid kleepuvad kokku ehk tekib aglutinatsioon.
- Esmane ABO-veregrupp tuleb määrata kõigil patsientidel, kelle veri saadetakse laborisse veregrupi määramiseks.
1.9.4. PROOVIMATERJAL JA SELLE SÄILITAMINE
- Analüüsiks võtta veeniveri EDTA katsutisse (lilla kork) või CPD-A katsutisse (geelita seerumikatsuti). NB! Geeliga seerumikatsuti analüüsi teostamiseks ei sobi!
- Kui patsiendilt ei saa võtta veeniverd, tehakse analüüsid kapillaarverest.
- Proovimaterjal ei tohi olla hemolüütiline.
- Esmase ABO-veregrupi määrab verevõtja patsiendi juurest lahkumata. Proovimaterjal saadetakse edasi laborisse.
1.9.5. UURINGU TEOSTAMISEKS VAJALIKUD TÖÖVAHENDID
- Süvenditega alus veregrupi määramiseks.
- Pasteuri pipetid vere lisamiseks.
- Plastik või muust materjalist pulgakesed vere ja reagentide segamiseks.
- Isikukaitsevahendid (kummikindad jm).
1.9.6. UURINGU TEOSTAMISEKS VAJALIKUD REAGENDID
- Monoklonaalne anti-A seerum
- Säilitatakse külmkapi temperatuuril (+2 kuni +8 ̊C).
- Analüüside teostamiseks võetakse eelnevalt soojenema toatemperatuurile.
- Säilivusaeg on märgitud tootele.
- Monoklonaalne anti-B seerum
- Säilitatakse külmkapi temperatuuril (+2 kuni +8 ̊C).
- Analüüside teostamiseks võetakse eelnevalt soojenema toatemperatuurile.
- Säilivusaeg on märgitud tootele.
- 0,9% NaCl lahus
- Säilitatakse külmkapi temperatuuril (+2 kuni +8 ̊C).
- Analüüside teostamiseks võetakse eelnevalt soojenema toatemperatuurile.
- Säilivusaeg on märgitud tootele.
1.9.7. TÖÖOHUTUS JA JÄÄTMEKÄITLUS
- Uuringus kasutatavaid proovimaterjale tuleb käidelda potensiaalselt nakkusohtliku materjalina. Kasutada tuleb isikukaitsevahendeid.
- Uuringu käigus tekkinud bioloogiliselt ohtlikud jäätmed kogutakse selleks spetsiaalselt ettenähtud prügikasti.
- Kasutatavaid reagente tuleb käidelda vastavalt kemikaalide käitlemise juhistele.
1.9.8. TÖÖKÄIK
- Markeeri ühekordne süvenditega alus patsiendi andmetega (Joonis 1).
- Tähista aluse süvendid: anti-A, anti-B, kontroll (K) (Joonis 1).
- Pipeteeri aluse süvendisse kaks (2) tilka reagenti vastavalt märgitud tähisele: anti-A juurde anti-A seerumit ja anti-B juurde anti-B seerumit, kontrolli juurde füsioloogilist lahust (Joonis 2). NB! Väldi lahuste saastumist: aseta pipetiga kork alati kohe reagendi pudelile.
- Lisa iga lahuse juurde süvendisse 1 tilk uuritavat verd: anti-A juurde 1 veretilk, anti-B juurde 1 veretilk ja kontrolli juurde 1 veretilk (Joonis 2).
- Sega reagendi ja vere tilgad omavahel kallutades alust ettevaatlikult ringjalt ~30 sekundit. Vajadusel kasuta segamiseks plastpulka vms. NB! Kasuta tilkade segamiseks erinevat segamisvahendit!
- Kalluta alust perioodiliselt ja hinda tulemust 2 minuti möödumisel.
1.9.9. TULEMUSE HINDAMINE
- Hindamise aluseks on aglutinatsioon, mis on nähtav punaste terakestena või helvestena.
- Kui süvendis on nähtav vererakkude aglutinatsioon, on tulemus positiivne (+) (Joonis 3).
- Kui süvendis aglutinatsioon puudub, on tulemus negatiivne (-) (Joonis 4).
- Kontroll „K“ tilgas ei tohi aglutinatsiooni esineda. Kui esineb aglutinatsioon, ei saa esmase ABO-veregrupi tulemust väljastada.
| Veregrupp | antigeen | anti-A | anti-B | kontroll |
| 0 | – | – | – | – |
| A | A | + | – | – |
| B | B | – | + | – |
| AB | A ja B | + | + | – |
Tabel 1. ABO-veregrupi tulemused
Selgitus tabelile:
- Kui aglutinatsiooni ei teki anti-A-s ega anti-B-s, siis on veregrupp 0.
- Kui aglutinatsioon tekib ainult anti-A-s, siis on veregrupp A.
- Kui aglutinatsioon tekib ainult anti-B-s, siis on veregrupp B.
- Kui aglutsinatsioon tekib anti-A-s ja anti-B-s, siis on veregrupp AB.
1.9.10. TÖÖ LÕPETAMINE
- Töö lõpetades korrasta ja desinfitseeri oma töökoht.
- Pane reagendid külmikusse.
