1.9 ESMASE ABO-VEREGRUPI MÄÄRAMINE TASAPINNAL 

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bioanalüütika labori kvaliteedikäsiraamat 
Koostas: Anneli Karus Kuupäev: 05.01.2015 
Kinnitas: Anneli Raave-Sepp Kuupäev: 05.01.2015 

1.9.1. MEETODI ULATUS 

  • Käesolev juhend on mõeldud ABO-veregrupi kuuluvuse esmaseks määramiseks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli hematoloogia õppelaboris.  
  • Käesoleva juhendi järgi toimub ABO-veregrupi esmane määramine tasapinnal. 
  • Juhendi koostamisel on lähtutud immuunhematoloogilisi uuringuid reguleerivatest õigusaktidest.  

1.9.2. MEETODI KEHTIVUS 

  • Meetod kehtib kasutamiseks õppetöös: JAH 
  • Meetod kehtib kasutamiseks teadusuuringute teostamisel: JAH 
  • Meetod kehtib kliiniliseks kasutamiseks patsiendi proovide teostamisel: EI 

1.9.3. MEETODI PÕHIMÕTE 

  • Inimese ABO-veregrupp on määratletud erütrotsüütide pinnal olevate A, B, H antigeenide ning vereplasmas sisalduvate ”loomulike” antikehade anti-A ja anti-B kaudu. 
  • Test põhineb antigeen-antikeha reaktsioonil. Kasutades monoklonaalseid anti-A ja anti-B seerumeid ja lisades patsiendi erütrotsüüte, tekib samanimeliste antigeenide ja antikehade vahel rektsioon, mille tulemusena erütrotsüüdid kleepuvad kokku ehk tekib aglutinatsioon. 
  • Esmane ABO-veregrupp tuleb määrata kõigil patsientidel, kelle veri saadetakse laborisse veregrupi määramiseks. 

1.9.4. PROOVIMATERJAL JA SELLE SÄILITAMINE 

  • Analüüsiks võtta veeniveri EDTA katsutisse (lilla kork) või CPD-A katsutisse (geelita seerumikatsuti). NB! Geeliga seerumikatsuti analüüsi teostamiseks ei sobi! 
  • Kui patsiendilt ei saa võtta veeniverd, tehakse analüüsid kapillaarverest.  
  • Proovimaterjal ei tohi olla hemolüütiline. 
  • Esmase ABO-veregrupi määrab verevõtja patsiendi juurest lahkumata. Proovimaterjal saadetakse edasi laborisse. 

1.9.5. UURINGU TEOSTAMISEKS VAJALIKUD TÖÖVAHENDID 

  • Süvenditega alus veregrupi määramiseks. 
  • Pasteuri pipetid vere lisamiseks. 
  • Plastik või muust materjalist pulgakesed vere ja reagentide segamiseks. 
  • Isikukaitsevahendid (kummikindad jm). 

1.9.6. UURINGU TEOSTAMISEKS VAJALIKUD REAGENDID 

  • Monoklonaalne anti-A seerum 
    • Säilitatakse külmkapi temperatuuril (+2 kuni +8 ̊C). 
    • Analüüside teostamiseks võetakse eelnevalt soojenema toatemperatuurile. 
    • Säilivusaeg on märgitud tootele. 
  • Monoklonaalne anti-B seerum 
    • Säilitatakse külmkapi temperatuuril (+2 kuni +8 ̊C). 
    • Analüüside teostamiseks võetakse eelnevalt soojenema toatemperatuurile. 
    • Säilivusaeg on märgitud tootele. 
  • 0,9% NaCl lahus 
    • Säilitatakse külmkapi temperatuuril (+2 kuni +8 ̊C). 
    • Analüüside teostamiseks võetakse eelnevalt soojenema toatemperatuurile. 
    • Säilivusaeg on märgitud tootele. 

1.9.7. TÖÖOHUTUS JA JÄÄTMEKÄITLUS 

  • Uuringus kasutatavaid proovimaterjale tuleb käidelda potensiaalselt nakkusohtliku materjalina. Kasutada tuleb isikukaitsevahendeid. 
  • Uuringu käigus tekkinud bioloogiliselt ohtlikud jäätmed kogutakse selleks spetsiaalselt ettenähtud prügikasti. 
  • Kasutatavaid reagente tuleb käidelda vastavalt kemikaalide käitlemise juhistele. 

1.9.8. TÖÖKÄIK 

  • Markeeri ühekordne süvenditega alus patsiendi andmetega (Joonis 1). 
  • Tähista aluse süvendid: anti-A, anti-B, kontroll (K) (Joonis 1). 
eregrupi määramise reagendid ja aluse markeering.
Joonis 1. Veregrupi määramise reagendid ja aluse markeering
  • Pipeteeri aluse süvendisse kaks (2) tilka reagenti vastavalt märgitud tähisele: anti-A juurde anti-A seerumit ja anti-B juurde anti-B seerumit, kontrolli juurde füsioloogilist lahust (Joonis 2). NB! Väldi lahuste saastumist: aseta pipetiga kork alati kohe reagendi pudelile. 
  • Lisa iga lahuse juurde süvendisse 1 tilk uuritavat verd: anti-A juurde 1 veretilk, anti-B juurde 1 veretilk ja kontrolli juurde 1 veretilk (Joonis 2). 
Reagentide ja vere pipeteerimine aluse süvenditesse.
Joonis 2. Reagentide ja vere pipeteerimine aluse süvenditesse
  • Sega reagendi ja vere tilgad omavahel kallutades alust ettevaatlikult ringjalt ~30 sekundit. Vajadusel kasuta segamiseks plastpulka vms. NB! Kasuta tilkade segamiseks erinevat segamisvahendit!  
  • Kalluta alust perioodiliselt ja hinda tulemust 2 minuti möödumisel.  

1.9.9. TULEMUSE HINDAMINE 

  • Hindamise aluseks on aglutinatsioon, mis on nähtav punaste terakestena või helvestena.  
  • Kui süvendis on nähtav vererakkude aglutinatsioon, on tulemus positiivne (+) (Joonis 3). 
A-veregrupp, aglutinatsioon
Joonis 3. A-veregrupp, aglutinatsioon esineb anti-A seerumiga
  • Kui süvendis aglutinatsioon puudub, on tulemus negatiivne (-) (Joonis 4). 
0-veregrupp
Joonis 4. 0-veregrupp, aglutinatsiooni ei esine üheski tilgas
  • Kontroll „K“ tilgas ei tohi aglutinatsiooni esineda. Kui esineb aglutinatsioon, ei saa esmase ABO-veregrupi tulemust väljastada. 
Veregrupp antigeen anti-A anti-B kontroll 
0 – – – 
A – 
B – 
AB A ja B 

Tabel 1. ABO-veregrupi tulemused 

Selgitus tabelile:  

  • Kui aglutinatsiooni ei teki anti-A-s ega anti-B-s, siis on veregrupp 0.  
  • Kui aglutinatsioon tekib ainult anti-A-s, siis on veregrupp A.  
  • Kui aglutinatsioon tekib ainult anti-B-s, siis on veregrupp B.  
  • Kui aglutsinatsioon tekib anti-A-s ja anti-B-s, siis on veregrupp AB.  

1.9.10. TÖÖ LÕPETAMINE 

  • Töö lõpetades korrasta ja desinfitseeri oma töökoht. 
  • Pane reagendid külmikusse. 
Sisukord